Jõulud, jõulud

Euroopas tähistati hiljuti jõule. Siin väidetavalt jõule ei peeta, kuid see ei takista hoonete-tänavate dekoreerimist (kusjuures kohati eriti vägevalt), üksteisele kinkide tegemist ja üleüldist jõulumelu ning -meeleolu :) Mu korterinaaber on vahva - tema suureks imestuseks me ei söögi jõuluajal nuudleid (pidi ikka väga veider olema) ning tõepoolest kasvavad metsas päris kuused? (tõepoolest, on ju tore). Sest siin meie oleme näinud erinevaid kunstkuuski, isegi pudeliharjadest tehtud jõulupuid.
Pidasime oma jõule tagasihoidlikult, kuna see parajasti koolinädala sees - jõime kakaod, sõime oma tavapärast hiina toitu ning vaatasime ETV saateid. Täitsa mõnus.
25.12. käisime Annal ning tema perel külas. Sõime euroopalikku toitu, jõime IKEA poest ostetud hõõgveini ja vaatasime jõulufilmi. Kah mõnus.


                                      

Et mis ilm siin on? Ei, me ei pikuta palmide all ja suvita, kujutades sealjuures ette, et jõulud ja lumi. Siin on üsna eestimaise hilissügise moodi - õues on +10 kraadi ja kohutavalt niiske. Enamuse ajast kallab taevast vihma ning see teeb olemise üsna ebamugavaks. Kuna majades küttesüsteeme pole, on temperatuuri erinevus õues ja ruumis sees üsna väike..prrr..Aga loodetavasti läheb see peagi üle ja saabub kevad. Ma ikka ootan juba kevadet.
Hetkel aga kõigile, küll tagantjärgi:  聖誕節快樂!  (Shèngdàn jié kuàilè ehk Häid jõule!)

今天是我的生日

Ühesõnaga täna ma sain aastakese vanemaks. Nii nende sünnipäevadega on, et igal aastal on jälle üks. Sel korral lisandus aastake otsa 27-le :) Sõime Tuuliga pitsat, olime pargis, nautisime ilusat ilma ning õhtul maiustasime šokolaadiste toiduainetega - küpsiste, kookide ja pähklitega (pähklid tõi mulle korterinaaber Guam Island'ilt). Suured tänud toredatele siinsetele sõpradele ilusa päeva eest ning saadan tervitused oma Eesti sõpradele samuti, igatsen teie järele väga ning kallistan k-õ-v-a-s-t-i :)

Pilt ikka ka, klõpsu tegi Kristie:

Eesti keel, salakeel

Naljatan ikka, et meil Tuuliga on siin Taiwanis oma salakeel. Võime rääkida mida iganes omavahel, keegi niikuinii aru ei saa. Enamasti kohtan uudishimulikke kõrvu, mis silmnähtavalt mõttes arutlevad "inglise keel see ei ole...?". Sedamoodi jutustades läksime reedel pärast lõunatamist oma tavapärasesse pagariärisse NTUST (National Taiwan University of Science and Technology) campuses. Valisime omale meelepärast nosimiseks ja üritasin kuidagi ühte saia maksmiseks ulatada, kuid see lagunes omajagu. Naersin ja tasusin arve. Siis märkasin ühte noormeest meid ootamas. Ja ühtäkki avas ta suu "Uskumatu, uskumatu, eesti keel! Siin!". Niipalju siis salakeelest. Ja niimoodi me siis kohtasimegi veel ühte eestlast siin ilusal saarel. Pärit on ta Pärnust, õppis Tallinnas ja nüüd - õpib natuke aega siin ka. Nagu meiegi.

Oktoobrilõpu raputus ehk maavärin!

Nii oli. 31.10. ehk oktoobrikuu viimasel päeval pisut pärast 20 õhtul (Taiwani aja järgi) raputas Taiwani 6.3. magnituudine maavärin. Tsenter oli vist Hualiani kandis, see pigem Taiwani idarannikul.
Minu jaoks polnud vahet, kas suur või väike, sest ma ei saanud esialgu arugi, millega tegu. Jutustasin parasjagu sõbraga Skype'is, kui tundsin, et tuba käib edasi-tagasi. Vaatasin Tuulit, kes oli voodi peal ja tema käis ka kogu kaadervärgiga edasi-tagasi. Minestan kohe? Ei. Buldooser lükkab me maja kokku? Ei. Maavärin? Jah! On jah, kurat! Haarasin voodist kinni, samal ajal kui süda vajus alla, alla.. Omale kohale naasis see organ alles järgmise päeva hommikuks.

Hõljudes mulli sees ehk Maokong Gondola

Neljapäeval lubasime endale väikest väljasõitu loodusesse. See tähendab läksime sõitma Maokong gondolaga ning see on midagi, mida soovitan teistelegi (va neile, kes põevad kõrgusekartust vms). Valmistusin lapse hirmude vähendamiseks ning pajatasin hoolega oma lugu kujutluspildist, kus hõljume mulli sees üle mägede. Olimegi nagu mulli sees, sest meie gondolal oli läbipaistev põrand ning tasahilju liikusime sellega üle mägede.

Sõit kestis umbes pool tundi, läbisime 4 kilomeetrit ja kokku kuus vahejaama ning kulutasime 100 NTD-d, mis on odav. Alguspunkti ja lõpp-punkti kõrgusvaheks kujunes 275 meetrit (24 meetrilt 299 meetrile).

Viimane peatus viis meid mägede rüppe ja selle üle olin eriti õnnelik. Seal oli rahu ja vaikus ning kitsad mägiteed. Mõned templid ja teemajad. Külastasime ühte tagasihoidlikku teemaja, mille perenaine pakkus maitsta kohalikku, sealsamas kasvavat teed - see meeldis mulle. Nii oma lõhnalt kui maitselt. Purssisin oma kahe kuuga õpitud hiina keelt ja olin õnnelik, et sinna läksime.

Tagasiteel oli Taiwani saabunud juba pimedus ja Taipei paistis oma tuledega eemalt täitsa ilus. 101 torkab muidugi eriti silma - tuledega või ilma. Templite tulukesed peaaegu üksikutes mägedes tunduvad siiani eriti ilusad.

Odissi dancer

Täna sattusin pooleldi juhuse läbi nägema india klassikalist templitantsu - odissi (ka orissi) tantsu. Pärineb see Ida-Indiast, Odisha'st. Minu tuttav esitas tantsu hindu jumaluse Ganesha auks. Ganesha on äratuntav elevandi pea ja inimese keha järgi. Toredal kombel viibis selles väikeses seltskonnas ka üks odishalane, kes selgitas tantsu olemust ja liigutusi. Kuna olin selle elamuse nautimiseks piisavalt keskendunud, suutis see tungida kuskile eriti sügavale minu mälestustesse. Väga ilus oli igatahes.

Üks video ka. Et oleks huvitavam :)

Mmm..söök

Riis. Nuudlid. Riis. Nuudlid...Jah. Neid kahte toiduainet teame me päris hästi. Ühest saab kõrini, võtame teise ja vastupidi. Tegelikult oleme siin proovinud juba päris paljusid toite ning mõned on nüüdseks juba varasemad lemmikud ning mõned täitsa uued :)
Kartulit on tegelikult ka üsna palju ning seda pakutakse enamasti meie mõistes kartulisalatina.

Näiteks olen proovinud erinevaid sorte tofusid ja siin on neid tõesti palju. Ja tofu on siin odav. Üks on haisev ka - seda pole nina liigse tundlikkuse tõttu proovinud.

Veel meeldivad meile pannkoogid rohelise sibulaga. Lihtsalt pannkoogid rohelise sibulaga (spring onions).

Magustoitudest sain hiljuti proovida siinset traditsioonilist maiust - punase oa suppi riisipelmeenidega (riisipallidega). See on päris magus punastest ubadest tehtud nö supp, kus on sees valged ja roosad riisist tehtud pallid. Maitse on omamoodi huvitav ja mulle täitsa meeldis. Tuuli jaoks oli see nii imelik, et ta loobus proovimast :) Serveeritakse seda soojana.

Taivanlased usuvad, et punased oad on head vereringele ning seetõttu on see magustoit ka väga populaarne.

Ja viimaks üks jook ka. Mu tavalise rohelise tee kõrval vallutas koha nn mullitee (bubble tea) - see on külm piimatee, kus on sees tapioki pallid. Pisikesed pallikesed-mullikesed :) Jood ja need muudkui tulevad kõrre kaudu suhu..päris naljakas on juua. Esimest korda proovisin, siis oli üllatusmoment täitsa omal kohal.

Teekond läbi Konfutsiuse Templi

A Journey through Confucius Temple.
Laupäeval tähistati õpetajate päeva, ning siin on tavaks sel päeval käia Konfutsiuse Templis. Kuna ma ei leia päris täpseid sõnu nähtu kirjeldamiseks, panin mõned pildid. Ja arvan, et alljärgnev lause aitab ka seda kõike kokku võtta:

"Thousand years of history would be like a long dark night without Confucius."

Laupäevane jalutuskäik

Vahepeal on olnud kohutavalt palju tegemist, kuid sel laupäeval võtsime veidi aja maha ning käisime jalutamas. Sihtkohaks polnud midagi erilist - igapäevane teekond ülikoolilinnakus, kuid seekord siiski natuke teise pilgu läbi. Jalutasime mööda ZhouShan Rd.-i ja uudistasime tuttavas tiigis elavaid kilpkonni, kalu ja linde.
Otsustasin, et kilpkonnad on üsna hirmsa näoga :) Seda eriti pärast hetke, mil üks mulle muudkui otsa jõllitas ja meeletult vaeva nähes oma märjast kodust välja üritas ronida.
Lisaks meeldis mulle ka üks lind, kes üritas "märkamatuks" jääda, samal ajal kui kõik kilpkonnad ja kalad segamini inimeste poolt visatud toitu endale ahnitseda püüdsid. Üks part muidugi tuli ja sõi kõik ära..
Pildistasin mõningaid õppehooneid ka ja raamatukogu.

Taiwan, taifuun...

Ühesõnaga siin möllab taifuun - seekordne kannab nime USAGI ja mina õue ei lähe.
Käisin tavapäraselt süüa toomas ja nurga tagant välja astudes oleks tuul mind ja kaasjalutajaid minema viinud. Hoidsin mingisugusest jurakast kinni, et paigale jääda..Huuh!
Edaspidi varun rohkem süüa koju, siis ei pea vihmase ilmaga õue minema Mary Poppinsit mängima :)

Mis teoksil?

Koolis käimine võtab päris korraliku osa minu ajast ja nii peabki. Kuidas muidu ma selle hiina keele selgeks saan :) Aga natuke jääb ikka aega üle ka. Siis saab uudistada ümbrust ja kohtuda mõne siinse sõbraga.

Täna käisime Petra ja Tuuliga hoolimata taifuunimõjudest (jajah, järjekordne..vihma sajab ja kohati on mõni tugevam tuuleiil ka - üleeile vihmavarju käes hoides avastasin,et see on minu peas kinni, mitte pea kohal :) hehe..katki läks ühesõnaga) jalutamas, sihiks Hakka Cultural Park. Avati see park 2011. aastal ning hakka tähistab siinkohal ühte suurimat etnilist gruppi Taiwanis. Pärast pargikülastust, vihmasadu ja sõbralikke koeri läksime jäätist sööma. Jäätis on siin...teistsugune. See on nagu külmunud piim, millele siis vastav lisand peale pannakse. Katsetasime banaani oma aga nägime valikus ka oajäätist jne...

Eelmisel nädalavahetusel oli meie kandis tänavafestival vms. Uudishimutsesime üritust Sanderi ja Virge seltsis - neil on siin elamises aastane edumaa :) Festivali mõõtu kogu see kupatus välja ei andnud - üks sõidurada oli kinni pandud ja selle asemel olid mõned kunstmuru platsid koos laudade-pinkidega, kuid sellegipoolest valisime ühe koha välja ning lobisesime tuttavas eesti keeles viisadest, inimestest, maast ja ilmast. Saime üllatuse ka - üks kohalik meesterahvas astus juurde ja kostitas meid nelja mahlaga :) Väga head mahlad olid.